Annely Akkermann – turismiarendaja läbi kolme aastakümne

Turismiarendaja

Oma 42 eluaasta juures on Annely Akkermann Eesti üks vanemaid turismiettevõtjaid, kes koos sugulase ja naabrimehe Valdo Paluga asutas juba 1991. aasta 30. septembril AS-i Kihnurand. Oli viimane iseseisvuse taastamise aasta ja viimane rubla-aasta, aga raha polnud õigupoolest kellelgi.

Annely suguvõsa sai tagasi nii Annely vanaisa kui Valdo isa talumaad, mis asusid Kihnu saare luitelisel läänekaldal. Valdo oli sellel ajal meremees, püüdis Taani rannikul turska ja tõi kalareisilt kaasa täitsa kobeda Toyota Hiace. Kadakatihnikusse raiuti üks päikeseline laik, kuhu püstitati samast rannametsast saadud männiroigastest ja roogudest lauad-katusealused. Tõsisem investeering, millele kulus umbes 1000 rubla, oli suitsuahi. Esimesed 100 klienti tulid 1992. aastal, aga siis olid käibel juba kroonid. Valdo püüdis hommikul kala, tema naine pani aiakäru peale toidunõud ja kalad ning läks kadakate vahele kala suitsutama. Annely ema, eluaegne koolikokk, keetis samas lähedal koduköögis kalasupi, tõstis aiakärule ja suundus samasse kadakate vahele. Annely ja Valdo läksid sadamasse külalistele vastu. „Mina kõndisin poole grupiga jalgsi muuseumisse, Valdo võttis teise poole seltskonda Toyota kasti ja sõitis saare kõige kaugemasse nurka tuletorni vaatama (kihnu keeles puaki). Niimoodi me alustasime oma esimese äriga, kapitaliks 1000 rubla ja päikeselaik kadakate vahel,ˮ kirjeldab Annely. Hiljem lisandusid kämping, kauplus ja kohvik. Veel hiljem reisilaev Vesta ning AS Kihnu Veeteed parvlaevadega Reet, Liisi ja Amalie. „Kokku tegin äri-, finants- ja turundusjuhi tööd turismiettevõttes Kihnurand ja meretranspordiettevõttes Kihnu Veeteed 14 aastat. Alles alates 2005. aastast olen põhitöökohaga poliitik,ˮ sõnab Annely.

Edukas sektor

Sihtasutuse Pärnumaa Turism asutas Pärnumaa Omavalitsuste Liit 2007. aastal. Annely on olnud sihtasutuse nõukogu liige selle loomisest saadik, sealjuures viimased viis aastat nõukogu esimees.

EAS-i ja Pärnu linna toel on Pärnu raekoja esimesele korrusele rajatud Pärnumaa turismiinfopunkt, kirjastatud trükiseid, käidud messidel ja võõrustatud reisikorraldajaid ning ajakirjanikke. Põhitegevuskulud on katnud Pärnumaa omavalitsused.

Pärnumaa turismisektor on olnud edukas. Ettevõtjad ja avalik sektor on investeerinud kümneid miljoneid eurosid spaadesse, hotellidesse ja restoranidesse, samuti kämpingutesse ja tursimitaludesse. Pärnumaal on 5000 voodikohta. Euroopa maksumaksja toel on valminud Lottemaa ja Auto24.ee ringrada Audrus. Valmimas on golfikeskus Tahkurannas. Linnas toimub palju erinevaid kultuurisündmusi – alates Järvi festivalist ja lõpetades Grillfestiga.

Kindlasti kinnitavad Pärnumaa turismiarendajate õnnestunud tööd ka peaaegu 20-protsendilised kasvud prioriteetseteks valitud sihtturgudel, kuhu suunati varasemast rohkem turundusraha ehk tehti suuremaid kampaaniaid.

Mitmekülgne turism

Turismi süstemaatilise arendamisega on Pärnumaal tegeletud pikka aega, hotellide ja spaade voodikohad on puhkuseperioodil olnud välja müüdud juba mõned aastad, mida kinnitab ka Pärnu hotellide kõrgem täituvus teiste kuurortlinnadega võrreldes. Pärnust enam on hotellid täitunud vaid pealinnas, kus on hoopis teised võimalused – palju nõudlust loovad näiteks ettevõtluskontsernide peakontorid, riigiametid, saatkonnad ja rahvusvahelised organisatsioonid, kes oma külalisi majutavad. Pärnumaal on nii ööbimiste kui ka külastajate arvu kasvuks kaks võimalust. Esiteks, luua tuleks hooaja (ja nädalalõpu) väliseid teenuseid ning atraktsioone, mida Jääfestival, Lottemaa, Tahkuranna golfikeskus, Auto24.ee ringrada ja teised teenuseosutajad ka tänuväärselt teevad. Teiseks, juurde tuleks ehitada uusi majutuskohi, millest eelmise aasta suurejoonelisimat, mudaravila rekonstrueerimisel tekkinud spaad Hedon turismiasjalised suure rõõmuga tervitasid.

Turism on väga mitmekülgsete ja laiaulatuslike mõjudega majandusharu. Jüri Luik, Eesti suursaadik Venemaal, kõneles riigikogus toimunud palvushommikusöögil, et moskvalased, kes on Eestit külastanud, suhtuvad Eestisse täiesti teistmoodi ja turismi tähtsust rahvusvahelistes suhetes on võimatu alahinnata.

Turism soodustab Eesti kaupade ostmist ka kodumaal. Paljud Pärnu spaade külastajad viiakse organiseeritult Wendre teki- ja padjatehase poodi. „Olen täiesti kindel, et kui nad ostavad siit odavalt hea teki, siis järgmisel korral otsivad nad sama kaubamärki ka kodusest IKEA-st,ˮ sõnab Annely. „Kui välisturistid söövad Pärnus head Eesti juustu ja jogurtit, siis nad valivad Eestist pärit piimatooteid ka oma kodupoest. Minu suur idee on õpetada kõik Eesti külastajad nautima räimetoite ja räime, mis on palju maitsvam kui anšoovis, aga anšoovist sööb terve maailm. Räime maailmakalaks tõstmine võiks olla Eesti turismi- ja toiduarendajatele turundusväljakutse. Miks peavad Eesti räimepüüdjad sõltuma heitlikust ja odavat hinda pakkuvast Venemaa ja Ukraina turust? Räimele tuleb luua uusi turge.ˮ

Kõik saavad oma

Pärnumaa turismi 76 miljoni suurusest käibest saavad kõik oma osa. Riik saab käibemaksu, ettevõtjad kasumiosa, töötajad töötasu ja sotsiaalkindlustusmaksed, kohalikud omavalitsused 11,5% töötajate brutotulust.

Turismiturunduskulude jaotumine erinevate sektorite vahel lähtub põhimõttest, et kõik regioonid maailmas konkureerivad turistide enda juurde meelitamisel. Riigid turundavad ennast vahva turismiriigina (meil EAS-i kaudu) ja loovad maksumaksja kulul juurde uusi atraktsioone. Sel moel Pärnumaale tekkinud objektidest on kõige tuntumad ilmselt Lottemaa ja Audru ringrada. Kõigil turismiettevõtetel on turundus- ja müügijuhid, suurematel osakonnad. Ettevõtted on teinud sadades miljonites eurodes investeeringuid hotellidesse ja restoranidesse. Lisaks osalevad ettevõtted sihtasutuse Pärnumaa Turism turundusprojektides. Linnadel ja omavalitsusel on ka piirkondlikud väiksemad turismiarendusüksused.

Sihtasutus Pärnumaa Turism liigub lähiaastatel Pärnu linna rüppe, sest Pärnu linn on edu korral suurim võitja ja ebaedu korral suurim kaotaja. 90 protsenti 22 miljonist, 76 miljonist või 293 miljonist eurost on päris suur raha ja sel pole mõtet lasta voolata mõnda teise linna, kus esialgu tekivad töökohad ja hiljem liiguvad tööealised inimesed.

Edukas 2013. aasta

Statistikaameti andmetel oli Pärnumaa 2013. aasta turismiedu võrreldav 2007. aasta kui senise rekordaastaga. 2013. aastal oli turistide ööbimiste arv Pärnumaal üle 730 tuhande, 2007. aastal oli ööbimiste arv 731 tuhat. 2013. aasta aastane juurdekasv oli 2,9%. Viimase nelja aastaga (2010–2013) on ööbimiste arv kasvanud 48 294 võrra (7%), mis tähendab, et võrreldes 2010. aastaga ööbis 2013. aastal Pärnumaal Pärnu linna elanikkonnaga võrdne arv turiste rohkem.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmete kohaselt oli sissetulek majutusteenuste müügist Pärnumaal 2013. aastal ligikaudu 22 miljonit eurot ja see suurenes võrreldes 2012. aastaga 8,5%. Number kajastab puhtalt majutusele tehtud kulutusi, turismi majandusmõjudeks on lisaks majutusele ka teistele seotud teenustele (heaolu, ravi, toitlustus) ja vaba aja tegevustele tehtavad kulutused. World Travel and Tourism Council (www.wttc.org) hindas rahvusvahelise metoodika järgi 2013. aasta Eesti otsesed turismitulud 600 miljoni euro suuruseks. Kui nüüd võtta aluseks, et Pärnumaa moodustab Eesti turismiturust ligikaudu 13% (ööbimiste järgi), siis võib hinnanguliselt öelda, et turistid on tekitanud otseselt 76 miljoni euro suuruse käibe, ja kui võtta arvesse ka kaudsed mõjud, siis ulatub see summa 293 miljoni euroni. Ööde jaotumise järgi jaguneb tulu järgmiselt: 91% Pärnu linnale ja 9% KOV-idele väljaspool linna (Ööbimiste koguarv Pärnu maakonnas oli 730 707 ööd, sh Pärnu linnas 666 961 ööd. Allikas: Statistikaamet.)